Reovee puhastamine

 
Rapla linn, Alu alevik, Uusküla küla

Rapla linna, Alu aleviku ja Uusküla küla elanikelt ja asutustelt juhitakse reovesi Rapla linna reoveepuhastisse. Rapla linna reoveepuhasti ehitati 1982. aastal ning puhastit on pärast seda mitmeid kordi rekonstrueeritud. Viimane ulatuslikum reoveepuhasti rekonstrueerimine toimus 1996-1997. aastal.














2006. aastal rekonstrueeriti EL ÜF projekti „Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatised“ raames täielikult reoveepuhasti mudatöötluse pool ning 2009. aastal uuendati reoveepuhasti juhtimissüsteemi.
Rapla linna reoveepuhasti puhul on tegemist mehaanilis-bioloogilise puhastusprotsessiga, keemilise fosfori ärastusega. Puhastusprotsessi osadeks on kõigepealt treppvõre ja aereeritav liivapüünis. Edasi liigub reovesi aerotankidesse, kus toimub aktiivmuda kestusõhutuse menetlus ja lisatakse Fe2(SO4)3 koagulanti fosforiühendite ärastuseks. Aktiivmudareaktori läbinud reovesi juhitakse järelsetititesse. Järelsetitites selitatud vesi juhitakse ülevoolutorustiku kaudu kontrollkaevu ja sealt edasi järelpuhastuseks biotiikidesse. Järelpuhastina on kasutusel 4 biotiiki, millede pindala on kokku 9 300 m2. Järelsetitites settiv aktiivmuda pumbatakse bioprotsessi algusesse õhktõstuki abil. Protsessis tekkiv liigmuda eemaldatakse järelsetititest teise õhktõstuki abil mudatihendajasse, kus muda viibeaeg on 3-4 ööpäeva. Mudatihendajast pumbatakse tahendatud muda lintfilterpressile, kus mudast eraldatakse polümeeri abiga vesi kuni kuivaine sisalduseni 15 %.
Rapla reoveepuhasti mudapressPressitud muda veetakse veoautoga kinnises konteineris Mäepere komposteerimisväljakule, kus sellest valmistatakse põllumajanduses ja haljastuses kasutatavat kompostmulda. Rapla linna reoveepuhasti projekteeritud hüdrauliline koormus on 2 200 m3/d, reostuskoormus 780 kgBHT7/d, üldfosfori koormus 16 kgP/d ja üldlämmastiku koormus 110 kgN/d. Puhastusefektiks on projekti järgi ette nähtud 90% BHT ja 90% üldfosfori osas.  Rapla linna reoveepuhasti eesvooluks on Vigala jõgi. Reoveepuhastile juhitav reovesi formeerub kolmest Alu alevikus asuvast, kolmest Uusküla külas asuvast ja 17 Rapla linnas asuvast ülepumplast. Enamus ülepumplaid on rajatud või rekonstrueeritud viimastel aastatel.




Kodila küla reoveepuhasti


Kodila küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2008. aastal Matsalu valgala piirkonna veeprojekti raames. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel on kasutatud ära endise BIO-50 mahutid. Tegemist on biopuhastiga, kus fosforiühendite ärastuseks kasutatakse raua- koagulanti. Võres eelpuhastatud reovesi siseneb aktiivmudareaktori algusesse, kuhu pumbatakse ka ringlusmuda. Aktiivmudakamber on ristküliku kujuline, reovee liikumine toimub päripäeva. Horisontaalsuunas paneb protsessi liikuma sisenev reovesi ja ringlusmuda. Vertikaalse liikumise ja segunemise tagab paigaldatud õhustussüsteem. Aktiivmuda õhustumine toimub pneumaatilise õhustussüsteemi baasil reservuaari põhja paigaldatud peenmullõhustite abil. Õhustuskambri läbinud reovesi juhitakse õhueraldus-tsentritoru kaudu vertikaalsesse koonilise põhjaga järelsetitisse. Järelsetitis selitatud reovesi juhitakse kogumisrenni kaudu kontrollkaevu ja sealt eesvoolukraavi. Reoveepuhasti eesvooluks on Kodila jõgi. Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda tuuakse Rapla reoveepuhastile, kus toimub selle edasine töötlemine.
Kodila reoveepuhasti projekteeritud koormuseks on 355 ie. Puhastile juhitav maksimaalne vooluhulk on 84 m3/d.


Hagudi aleviku reoveepuhasti

Hagudi alevikus on kasutusel 2008. aastal Matsalu valgala piirkonna veeprojekti raames ehitatud bioloogiline reoveepuhasti keemilise fosfori ärastusega. Puhastile juhitav reovee vooluhulk on kuni 35 m3/d ja reoveepuhasti projektkoormuseks on 250 ie. Reoveepuhasti koosneb kahest paralleelsest tehaselise valmidusega PP konteinerist. Puhastikonteinerites paiknevad eelseliti, aeratsioonikamber ning järelsetiti. Puhastikonteinerite ees paikneb PP-plastist ühtlustusmahuti pumplaga.
Reovesi juhitakse puhastusseadmele selle ees paikneva reoveepumpla survetorustiku kaudu. Survetorustikule on paigaldatud vooluhulgamõõtur ning seejärel võrekanalile paigaldatud käsivõre (pilu laius 5 mm). Käsivõre ülesandeks on eemaldada puhastile juhitavast reoveest jämeheljum. Mehaaniliselt eeltöödeldud reovesi juhitakse reoveepuhasti bioloogilise töötlemise ossa, mis on jagatud anaeroobseks-anoksiliseks osaks, aeroobseks osaks ning järelsetitiks. Järelsetitist juhitakse vesi järelpuhastuseks biotiikidesse, mida on Hagudi küla reoveepuhastusel kaks, kogupinnaga 1 600 m2. Eesvooluks on Keila jõgi. Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda tuuakse Rapla reoveepuhastile, kus toimub selle edasine töötlemine.


Kuusiku aleviku reoveepuhasti

Kuusiku alevikus kasutatakse reovee puhastamiseks 2008. aastal Matsalu valgala piirkonna veeprojekti raames rajatud bioloogilist kompaktpuhastit, keemilise fosfori ärastusega. Puhastile juhitav reovee vooluhulk võib olla kuni 51 m3/d ja reoveepuhasti projektkoormuseks on 316 ie. Kuusiku aleviku reoveepuhasti eesvooluks on Vigala jõgi. Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda tuuakse Rapla linna reoveepuhastile, kus toimub selle edasine töötlemine.
Kuusiku aleviku reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldus on samane Hagudi aleviku reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldusega.
















Iira küla reoveepuhasti

Iira küla reoveepuhasti on 2008. aastal Matsalu valgala piirkonna veeprojekti raames rekonstrueeritud bioloogiline reoveepuhasti, keemilise fosfori ärastusega. Puhastile juhitav vooluhulk võib olla kuni 20 m3/d ja reoveepuhasti projekteeritud koormuseks on 150 ie. Reoveepuhastusprotsess koosneb eelpuhastusest, bioloogilisest põhipuhastist ja järelpuhastusest. Protsessi lõpus on järelpuhastina kasutusel kaks biotiiki, mõlemad pindalaga 700 m2. Eesvooluks on Vigala jõgi. Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda tuuakse Rapla reoveepuhastile, kus toimub selle edasine töötlemine.



Valtu küla reoveepuhasti


Valtu küla reoveepuhasti on 1984. aastal rajatud biopuhasti BIO-50. Puhasti on oma tööprintsiibilt kestusõhutusega aktiivmudapuhasti. Reovesi voolab läbi võre puhasti õhustuskambrisse. Õhustuskambri põhjas paiknevad perforeeritud metalltorud, millede kaudu õhk pihustatakse reovette. Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu mudataskuna kujundatud setitisse, läbides eelnevalt õhueralduskambri. Setitis liigub reovesi alt üles. Ülespoole setiti laieneb ja vool aeglustub ning aktiivmuda settib välja. Aktiivmuda valgub mööda setiti kaldseina alla, kus ta imetakse ringleva vee tekitatud ejektorefekti toimel tagasi õhustuskambrisse. Setiti ja õhueralduskambri pinnale kerkiva muda imevad ära õhustuskambris ringleva vee toimel töötavad ejektorid. Puhastatud reovesi voolab üle hammasülevoolu äravoolurenni. Valtu küla reoveepuhastil järelpuhastus puudub. Puhasti eesvooluks on Vigala jõgi. Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda tuuakse Rapla reoveepuhastile, kus toimub selle edasine töötlemine.

AS Rapla Vesi
Välja 9, Rapla
Telefon (+372) 489 4374
E-post rapla.vesi@rv.ee

Avarii 8.00 - 17.00 (+372) 489 4374
24 h välisvõrkude avariiteenus
(automaatvastaja)
(+372) 552 4891

by DoIT